"ӨРГҮЙ БОЛ БАЯН ӨВЧИНГҮЙ БОЛ ЖАРГАЛ..."
bi arxag tsitstit.tei yum aa. odoo gadaa ajillaxaar axix geed bna . yaax we yamar em uudag yum be. xangugeer n bichij uguuch.yaaraltai. ajil ixtei uildwer bur xuduu boloxoor xetsuu bna. emnelegt uzuulj amjixgui n
2007.12.11 23:05:42 (*.197.156.199)
Ene pool odoo medeh medehgui nom huulj bichihee bolimoor yum.puujee pool gej 2 hun oorsdiinhoo chaddag ajlaa l hiivel taarna shtee.ooroo emch boloh geed baigaa yumuu haashaa yum.zuuchlagch emnelgiin baiguullagiig mongo oloh argaa bolgohoo bolimoor yum.
chamd hamgiin engiin arguudaas n ehelj zovloyo.Yunii omno daarahguig l hicheegeerei.Davsagniihaa haraldaa undaanii savand ch yumuu haluun buleen jin taviad horohoor n soliod bai.Mon haluun tsainii uurand ch zarim hun suuj l baidag.Tegeed aptek.s biseptol,cifrofloxiclilin avaad 12 tsagiin zaitai hoolnii daraa zalgiad uuchih.Ihenh aptek.gadnii emuud baidag yum baina lee.Ene 2 .g oilgoh baihaa.bi jijig aptekuudaas avahad angliar helehed oilgood ogch baina leeTegeed zviur chini arilnaa.daarch sedreehgui l baih heregtei.eruul enhiig husye.
chamd hamgiin engiin arguudaas n ehelj zovloyo.Yunii omno daarahguig l hicheegeerei.Davsagniihaa haraldaa undaanii savand ch yumuu haluun buleen jin taviad horohoor n soliod bai.Mon haluun tsainii uurand ch zarim hun suuj l baidag.Tegeed aptek.s biseptol,cifrofloxiclilin avaad 12 tsagiin zaitai hoolnii daraa zalgiad uuchih.Ihenh aptek.gadnii emuud baidag yum baina lee.Ene 2 .g oilgoh baihaa.bi jijig aptekuudaas avahad angliar helehed oilgood ogch baina leeTegeed zviur chini arilnaa.daarch sedreehgui l baih heregtei.eruul enhiig husye.
2007.12.18 15:44:21 (*.235.68.95)
utgun har tsai tumpend hiij baigaad suu. oroi bolgon untahiin umnu cystit n huitnii uvchin uchir haluunaar emchleh heregtei saund suuh bol ur duntei davsagan deeree buleen jin tavih mun dotroosoo antibiotic g septrintei havsarch uuval ur duntei tsagts emchilgee hiij l edgene daarahgui dulddn huvtsaslsh, arhi hereglehgui baih heregtei
Õүéòýí ñýðүүíèé óëèðàë èðæ áàéãààòàé õîëáîîòîéãîîð õүìүүñèéí äóíä øýýñ äàìæóóëàõ ýðõòýíèé өâ÷èí èõñýæ áàéãàà áөãөөä òүүíèé äîòîð äàâñàãíû үðýâñýë ýëáýã áàéíà. ýíý íü äàâñàãíû ñàëñò áүðõýâ÷ үðýâñýõ өâ÷èí þì. ßìàð ÷ íàñíû ýðýãòýé ýìýãòýé, õүүõýä, õөãø÷үүëä õàìãèéí èõ òîõèîëääîã өâ÷èí þì. Äàâñàã íü áàãà ààðöãèéí õөíäèéä áàéðëàäàã 200-300 ìë áàãòààìæòàé õөíäèéò ýðõòýí þì.
ßíç áүðèéí íÿíãààð үүñãýãääýã өөðөөð õýëáýë òóõàéí íÿí äàâñãàíä î÷èæ õàëäâàðëàí äàâñàãíû ñàëñòûã үðýâñүүëäýã áàéíà. ýíý íü áèå ìàõáîäèéí äàðõëàëûí áàéäàëòàé õîëáîîòîé. Өөðөөð õýëáýë äààñðíààñ áîëæ õүíèé áèåèéí äàðõëàëûí òîãòîëöîîíû үéë õÿìàð÷ õàëäâàðò өðòөìõèé áîëäîã. Ýíýõүү өâ÷íèéã
Àíõäàã÷
Õî¸ðäîã÷
Õóðö áà àðõàã
ãýæ àíãèëàí үçäýã.
Àíõäàã÷
Ýíý íü ýðүүë äàâñãàíä àíõäàã÷ààð øóóä õàëäâàð îðæ äàâñãèéã үðýâñүүëýõèéã õýëäýã.
Õî¸ðäîã÷
Øýýñ äàìæóóëàõ çàìûí áîëîí õàæóóãèéí ýðõòýíèé ÿìàð íýãýí õàëäâàðûí ãîëîìòîîñ äàâñãàíä õàëäâàð çөөãäөí èðæ өâ÷ëүүëýõèéã õýëíý. /áөөð, òүðүү áóë÷èðõàé, ýìýãòýé÷үүäèéí үðýâñýëò өâ÷èí ãýõ ìýò/
Èëðýõ øèíæ òýìäýã
Өâ÷èí èëðýõ ÿâö íü:
Øýýñ îéð îéðõîí õүðýõ, äүëүүëæ øýýõ
Øýýõ үåä өâäөõ, õîðñîæ, øàðõèðàõ
Øýýñ èäýýòýé ãàðàõ, өäөð ÷ øөíө ÿëãàëãүé øýýñ õүðäýã.
Ýäãýýð øèíæүүä èëýð÷ áàéâàë òà äàâñàãíû үðýâñëýýð өâäñөí áàéæ áîëçîøãүé þì. Õàðèí өâ÷èí äààìæèð÷, äàâñàãíû үðýâñýë íü áөөðíèé үðýâñýëòýé õàâñðàõ þì áîë õàëóóðàõ, óóö íóðóóãààð ÷èëæ, õөøèæ өâäөõ çýðýã øèíæүүä èëýð÷ áîëäîã òóë òà ýíý үåä äàðèó íàðèéí ìýðãýæëèéí ýì÷èä õàíäàæ, өâ÷íөө îíîøëóóëàõ, ýì÷ëүүëýõ àðãà çàìûã õàéõ õýðýãòýé.
Ýì÷èëãýý ÿâàãäàæ áàéõ үåä өâ÷òөí õîîë óíäíû õàòóó äýãëýì áàðèìòëàõ ¸ñòîé. Àðõè, ïèâî óóõ, ñàðèìñ ÷èíæүү áîëîí áóñàä õàëóóí íîãîîòîé õîîë, õýò äàâñàëñàí õîîë, íîãîî çýðãèéã õýðýãëýõãүé áàéâàë çîõèíî. Ó÷èð íü ýíýõүү õîîëóóä íü өâ÷íèéã äàõèí õóðö áàéäàëä îðóóëæ ñýäðýýäýã þì. Õàðèí øèíãýí þì èõ óóõ õýðýãòýé.
hichneen zabgvi baisanch gesen ta biye ervvl mendee bodoh heregtei shvv zaabal emchid vzvvleed taarch tohirson em emchilgeegee hiilgeerei